Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Personaalsete ja avatud õpikeskkondade teemas valisin lugemiseks Wilson et al. 2007 aasta artikli „Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems“, et saada selgust personaalsete õpikeskkondade ja õpihaldussüsteemide erinevusest.

Artikliga soovitakse pakkuda haridussüsteemidele alternatiivset disainimustrit, mis võiks asendada hetkel domineerivat õpihaldussüsteemi. Artikli sissejuhatuses selgitatakse domineeriva disaini kontseptsiooni mõistet, mida on esmakordselt tutvustatud juba 1978. aastal. Domineeriva disaini puhul suunatakse innovaatiline tegevus pigem protsessi parandamisele kui alternatiivide otsimisele. Domineeriva disaini esindajaks peetakse haridustehnoloogia valdkonnas virtuaalset õpikeskkonda (Virtual Learning Environment– VLE) ehk õpihaldussüsteemi (Learning Management System– LMS) ja alternatiivse disaini kujundusmustrina tuuakse kasutusele mõiste personaalne õpikeskkond (Personal Learning Environment– PLE).

Artiklis võrreldakse kuue alampunktina domineeriva disaini omadustega õpihaldussüsteemi ja alternatiivse disaini omadustega personaalse õpikeskkonna erinevusi. Kõrvutasin parema selguse saamiseks artiklis välja toodud tunnused tabelisse.

Domineeriva disaini omadustega LMS	Alternatiivse disaini omadustega PLE
Keskendumine tööriistade (foorumid, viktoriinid) ja andmete integreerimisele (õpilased, sisu) kursuse või mooduli kontekstis.	Keskendumine kasutaja ja teenuste vaheliste ühenduste koordineerimisele. Pädevustele orienteeritud õppimine. Vajadus integreerida kogemusi erinevates keskkondades.
Asümmeetrilised suhted. Õpetaja jaoks organiseerimise ja loomise vahendid rikkamad. Õppijal peamiselt passiivne roll.	Sümmeetrilised seosed. Igal kasutajal võimalus ressursse tarbida ja avaldada. Kasutaja saab oma ressursse korraldada, kontekste hallata. Oma vajadustele vastavaid tööriistu kasutusele võtta.
Konteksti homogeenne kogemus. Kursusekeskne organisatsioonimudel. Piirangud õppija võimele ruumi korrastada. Kordab üldist haridusmudelit.	Individuaalne kontekst. Kasutajad saavad teavet kontekstis ümber korraldada. Saavad valida teabe ja vahendid.
Avatud e-õppe standardite kasutamine. Paralleelse arendusprotsessi käigus loodud standardite ja spetsifikatsioonide kogum. Aitab integreerida LMS tooteid juhtimissüsteemidesse (nt IMS Enterprise, Enterprise Services). Lisada pakendatud õppematerjale (SCORM, IMS Content Packaging). Lisada automatiseeritud hindamisi (IMS QTI).	Avatud interneti standardid ja kerged patendeeritud API-d. Laienenud süsteemi ulatuse tõttu ei ole võimalik piirduda haridussektori vajadustele välja töötatud sertifikaatidele. Süsteemid peavad suhtlema teenustega: mis pakuvad oma varalisi API-sid (Google Maps); liideseid pakkuvate teenustega, mis toetavad üldisemaid veebistandardeid (IETF Atom).
Juurdepääsu kontroll ja õiguste haldamine. Piirab juurdepääsu sisule ja vestlustele. Sisu ei ole välismaailmale kättesaadav. Sageli ei ole sisu õppijale kätte saadav ka pärast kursuselt lahkumist.	Avatud sisu ja remiksikultuur. Seotud ressursside jagamisega, mitte kaitsmisega. Rõhutab Creative Commonsi litsentside kasutamist. Tüüpilisemad: ajaveebipostitused, arvustused, kommentaarid. Julgustab koostama ressurssidest „esindusloendeid“ ja neid teistega jagama.
Organisatsiooniline ulatud. Tegutseb organisatsioonilises ulatuses. Hübriidmudelid (Blackboard). Isolatsiooniprobleem.	Isiklik ja globaalne ulatus. Tegutseb isiklikul tasandil. Koordineerib teenuseid ja teavet, mis on otseselt seotud selle kasutaja ja omanikuga. Kasutaja saab ühendada oma PLE-d sotsiaalvõrgustikega või mis iganes keskkondadega, millele tal on juurdepääs.

Tabel 1, koostatud artikli põhjal.

Personaalse õpikeskkonna rakendusstrateegiate puhul on paljudel juhtudel kasulikud pistikühendused teenuste jaoks, toetades uue teabe loomist, mitte ainult olemasoleva sisu koondamist. Teabe tõhusa korraldamise loomiseks tuleks kaaluda paindlikke esitlusloendi stiilis nutikate rühmade kasutamist.

Personaalse õpikeskkonna väljakutsed on artiklis jagatud viieks alampunktiks.

1. Madalaimad ühised tegurid. Teenuse teabe kombineerimisel (võimaldades sorteerimist, filtreerimist ja otsimist) võib kasutaja saada rohkem väärtust.
2. Pehmed piirid. Suurte ressursside tehnilise ja kasutatavuse väljakutse üheks lahenduseks on lähtudes kasutaja huvist filtreerimine.
3. Rühmade ja meeskondade tõhus koordineerimine. Sotsiaalne tarkvara on olnud populaarne, kuid ebaselgeks on jäänud tegevust koordineerivad mehhanismid.
4. Disaini sobimatu ümbersõnastamine. PLE on tööriistade kogum, mida kasutaja kasutab vastavalt vajadustele. PLE disaini omadusi saab saavutada erinevate tehnoloogiate kombinatsiooni abil (olemasolevad seadmed, rakendused, teenused).
5. Elu olemasolevate süsteemidega. Tehnoloogia muutumatuse seaduse järgi peab uus süsteem eksisteerima koos varasemaga. Seetõttu ei  kao ka LMS niipea. Artikli autorid peavad seda lihtsalt paralleelse elu juhtumiks, kas LMS jääb formaalse õppe ja pädevuspõhise õppe ruumis domineerivaks.

Artikkel andis hea ülevaate PLE ja LMS erinevustest. Mind abistas ka omaduste tabelisse kõrvutamine kindlasti palju, hea visuaalselt kõrvutada. PLE kasuks räägib paindlikkus ise valida omale tööriistad oma õpikeskkonna loomiseks ja kindlustunne, et ka kursuse lõppedes omaksin juurdepääsu loodud materjalidele.  

Viited

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

Teiseks ülesandeks on luua enda personaalne õpikeskkonna skeem

Esimese personaalse õpikeskkonna skeemi loomisega puutusin kokku 2020. aastal EEK Mainoris graafilise disaini õpingute käigus enesejuhtimine kõrgkoolis loengus, minu koostatud skeem nägi välja kui rõõmus lilleke, milles oli rohkem rõhku pandud füüsilistele ja vaimsetele keskkondadele, vähem digikeskkondadele.

Joonis 1. Personaalne õpikeskkond aastast 2020.

Tänane skeem keskendub haridustehnoloogiliselt rohkem digikeskkondadele ja jätab füüsilise ja vaimse hoopis välja.

Joonis 2. Personaalne õpikeskkond aastal 2023.