-
Õppematerjalid ja H5P
Teiseks ülesandeks saime teha katsetusi H5P mallidega ning luua nendest üks tervik. Varasem kokkupuude H5P-ga on tegelikult väike: eelmisel semestril läbitud informaatika didaktika loengus ülesande loomine ja aasta alguses tööl koostatud digikoristusbingo teise päeva ühe ülesande loomine. Palusin oma töökaaslaselt, keemia õpetajalt, järgmise läbitava peatüki ühe tunni materjale ja sain vabad käed kordamistunni ettevalmistamiseks.… Continue reading
-
Tagavaade informaatika didaktika ainele
Minust ei ole saamas informaatika õpetajat, õpin esimesel kursusel haridustehnoloogiat ja valisin selle aine omale vabaaineks. Olen arvamusel, et üks tubli haridustehnoloog võiks omada teadmisi informaatika didaktikast, et aidata kooli digiarengule kaasa ja sellega toetada ka kooli informaatika õpetajat. Sain siit ainest endale rohkem teadmisi kui oskasin oodata, eriti kuna mul ei ole pedagoogilist tausta.… Continue reading
-
Ainetevaheline lõiminguprojekt
Minu ainetevahelise lõiminguprojekti teema tekkis endal mõttes mõlkunud vajadusest luua õpilastele informatiivsed plakatid veipimise pahupoolest, kasutades õpilast kõnetavat pildikeelt (siin käivitub minu graafilise disaineri pool). Endiselt on see teema noorte seas ikka aktuaalne. Sellest ka teema valik, kui infokandja koostab õpilane, ehk siis tabatakse rohkem ka õiget sihtrühma, sest mõttemaailm on ühel tasemel. Projekti eesmärgiks… Continue reading
-
Neljas informaatika didaktika loeng
Neljanda loengu teemadeks oli lõiming ja raalmõtlemine. Vaatasime digipädevuse mõistet, Venni diagrammi, projektõpet lõimingumeetodina, digiloovtööd, raalmõtlemist ja algoritmilist mõtlemist. Esmalt kõnetas mind informaatika ja/vs digipädevus: basseini metafoor joonis. Välja on toodud, et „peaaegu iga muu aine ja klassiõpetaja saab õpetamisega hakkama“ järgmiste oskustega: infokirjaoskus, suhtlus ja koostöö, sisuloome, digiturve, probleemilahendus. Haridustehnoloogina töötades paneb see mind… Continue reading
-
Refleksioon õpilepingule
Kursuse lõppedes on aeg tagasi vaadata millised olid minu ootused kursuse alguses ja kuhu olen tänaseks jõudnud. Teema Olen kirjutanud, et „õpikeskonnad ja võrgustatud õppe loengute peamine selguse soov on erinevate õpikeskkondade ülesehituse mõistmine.“ Olen saanud loengust kindlasti rohkemgi, kui alguses lootsin, huvitavateks uuteks teemadeks osutusid näiteks digitaalsed õpimärgid, mis annavad õppijale hea ülevaate oma… Continue reading
-
Nutikad õpikeskkonnad
Teiseks valikteemaks valisin nutikad õpikeskkonnad. Tutvumiseks valisin nutikate õpikeskkondade olemust mõista aitava Rob Koper 2014. aastal Smart Learning Environments ajakirja avanumbris ilmunud artikli „Conditions for effective smart learning environments“. Artikli alguses tutvustab Koper (2014, 1) antud dokumendi nutikate õpikeskkondade määratlust: „Nutikad õpikeskkonnad (SLE- Smart Learning Environments) on käesolevas dokumendis määratletud kui füüsilised keskkonnad, mis on… Continue reading
-
Kahe õppedisaini mudeli võrdlus (referaat)
SISSEJUHATUS Õppedisain (instructional design) on õppetoodete ja -kogemuste kujundamise ja arendamise protsess, hõlmates veebikursuseid, juhendeid, videoõpetusi, õppesimulatsioone jne (Instructional Design Central, 2024a). Õppe arendamise protsessis aitavad õppeteooriaid ja -põhimõtteid visualiseerida ja korraldada õppedisaini mudelid. Paljudel õppedisaini mudelitel on ühised õppedisaini põhimõtted ja mustrid. Levinumad õppedisaini mudelid, mida kasutatakse õpikogemuste, kursuste ja õppesisu kujundamiseks on: ADDIE… Continue reading
-
Tagasivaade õppedisaini loengule
What? Õppedisaini aluste meeldejäävamad õpitud oskused: So What? Eelnev loetelu oli ainult osa selle kursusel õpitust. Kursuse tempo oli paras, õpitut saime kohe rakendada kas individuaalse või grupitöö käigus. Saime kogeda erinevaid keskkondi, näiteks Taiga, Leplanner, Cmapcloud jne. Kuna mul ei ole varasemat hariduse tausta, siis pidasin kogu õpitut enda jaoks väga oluliseks ja ei… Continue reading
-
Rühmatöö kokkuvõte ja enesehinnang
„Istume igaks juhuks tuttavamate nägudega kokku, sest tundub, et tuleb jälle grupitöö“ on meeles esimese loengu algusest. Minu kõrvale istusid Pamela ja Karmen ja nii see kõik algas. Esimeses õppedisaini loengus saime ülesandeks moodustada rühm ja kursuse lõpuks luua veebipõhine digiõppe lahenduse prototüüp. Selle aasta teemaks sai generatiivne tehisaru. Valisime oma tiimi nimeks KPM joonistus.… Continue reading
-
Uudiskiri
Subscribed
Already have a WordPress.com account? Log in now.
Märilini õpingud 