Kursuse lõppedes on aeg tagasi vaadata millised olid minu ootused kursuse alguses ja kuhu olen tänaseks jõudnud. Teema  Olen kirjutanud, et „õpikeskonnad ja võrgustatud õppe loengute peamine selguse soov on erinevate õpikeskkondade ülesehituse mõistmine.“ Olen saanud loengust kindlasti rohkemgi, kui alguses lootsin, huvitavateks uuteks teemadeks osutusid näiteks digitaalsed õpimärgid, mis annavad õppijale hea ülevaate oma… Continue reading

Teiseks valikteemaks valisin nutikad õpikeskkonnad. Tutvumiseks valisin nutikate õpikeskkondade olemust mõista aitava Rob Koper 2014. aastal Smart Learning Environments ajakirja avanumbris ilmunud artikli „Conditions for effective smart learning environments“. Artikli alguses tutvustab Koper (2014, 1) antud dokumendi nutikate õpikeskkondade määratlust: „Nutikad õpikeskkonnad (SLE- Smart Learning Environments) on käesolevas dokumendis määratletud kui füüsilised keskkonnad, mis on… Continue reading

Esimeseks valikteemaks valisin e-portfoolio. Valitud artiklitest soovisin esimesena tutvuda Jenson ja Treuer 2014. aasta artikliga „Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters“. E-portfoolio teema valisin huvist ja värskest vajadusest. Nimelt aitasin oma töökohas just sel sügisel õpetajatel koostada õpetaja kutse taotlemiseks e-portfoolioid. Sisulise osa ülesehitus oli neile ette antud ja sellega tegelesid… Continue reading

Personaalsete ja avatud õpikeskkondade teemas valisin lugemiseks Wilson et al. 2007 aasta artikli „Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems“, et saada selgust personaalsete õpikeskkondade ja õpihaldussüsteemide erinevusest. Artikliga soovitakse pakkuda haridussüsteemidele alternatiivset disainimustrit, mis võiks asendada hetkel domineerivat õpihaldussüsteemi. Artikli sissejuhatuses selgitatakse domineeriva disaini kontseptsiooni mõistet, mida on esmakordselt tutvustatud juba… Continue reading

Soovides saada teada uusi suundi võrgustatud õppes, valisin neljanda teema lugemiseks artikli Networked Learning Editiorial Collective 2021. aastal koostatud artikli „Networked learning: Inviting Redefinition“. Alates erakorralisest kaugõppest kuni võrgustatud õppeni 2020. aastal alguse saanud Covid-19 pandeemia suunas haridusasutusi kasutama digitaalseid kommunikatsioonitehnoloogiaid, kõrghariduses hakati seda aega nimetama veebipõhise õppimise pöördepunktiks. Artikli autorid (NLEC, 2021) toovad välja… Continue reading

Teoreetiliseks ülesandeks valisin artikli, millest lootsin saada selgust õpihaldussüsteemide põhimõtetest ja funktsionaalsusest. Selleks oli 2007. aastal ajakirjas TechTrends ilmunud artikkel ”What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become?”. Autoriteks Willian R. Watson ja Sunnie Lee Watson. Artikli sissejuhatuses tuuakse välja, et õpihaldussüsteemil (LMS- Learning Managment Systems) on suur potensiaal… Continue reading

Haridustehnoloogia ajalooga tutvumiseks valisin Martin Welleri 2018. aastal avaldatud artikli “Twenty Years of Edtech”.   Haridustehnoloogia ajalugu varasemalt uurinud ma ei ole. Mõeldes tehnoloogia arengu tempo peale, tundus lähiajaloo kokkuvõte hea valikuna, sest saaksin paralleele tõmmata enda kogemustega.  Selles ülevaateartiklis keskendus Weller (2018) aastatele 1998-2018. Artikli kirjutamise aastal tähistas EDUCAUSE 20.aastapäeva. Autor tõi välja, et haridustehnoloogia… Continue reading

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Õpileping koosneb viiest osast: Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? Õpikeskonnad ja võrgustatud õppe loengute peamine selguse soov on erinevate õpikeskkondade ülesehituse mõistmine. Olen püüdnud iseseisvalt õpihaldussüsteemide ja õppeinfosüsteemide mõistetest aru saada, kuid näiteks Stuudiumit ei oska… Continue reading